Sunday, November 3, 2013

Kohe-kohe saab uuesti trenni teha!

Olen blogi liiga pikaks ajaks unarusse jätnud ja praegu on viimane aeg see viga parandada!

2. Kütioru maastikujooks:

Eestikatega ei saanud minu hooaeg veel läbi. 21. septembril käisin 2. Kütioru maastikujooksul. Mis on minu arust Eesti kõige raskem jooksuvõistlus (kell näitas 453m tõusu). Raskeks teeb trass, mis paneb just vaimse poole proovile. Rajal on kaks pikka ja piisavalt järsku tõusu, mis algavad täiesti oru põhjast ning kus peab võitlema iseendaga, et kõndima ei hakkaks. Just see teebki Kütioru jooksu eriti nauditavaks. Rajal on raske, kuid finišis ülimõnus. Soovitan kõigil järgmisel aastal osa võtta!
Võistlus ise läks nii nagu plaanitud, taktika töötas ning põhimõtteliselt kolme suurema tõusuga sain Ivar Ivanoviga vaheks 42,2sek.
Aeg 35'08 oli kaks sekundit kiirem kui eelmisel aastal. Eelmine kord jooksin terve raja koos Raido Ränkeliga, seekord aga üksi. Olukord andis märku, et vorm on parem ning ekideni eestikatele saan enesekindlamalt peale minna.

                       Viimase tõusu lõpus enam nii hea hoog ei olnud.

                                       Essa on alati mõnus olla! :)

EMV ekideni jooksus:
 
Nädal hiljem olid Eesti meistrivõistlused ekideni jooksus (42,195km teade 6-liikmelise võistkonnaga). Plaan oli eelmise aasta viga parandada ning see uus Eesti rekord ikka ära joosta. Ilmaolud soosisid meid ja uus Eesti rekord ekideni jooksus on 2:09:59. Mina jooksin eelviimast vahetust (5km). Aeg oli 15.58. Ise lootsin küll u 20sek paremat aega, kuid kaks nädal varem tekkinud põlverike rikkus olukorra suhteliselt palju. Vasakus põlves oli meeletu valu. Kuid mis seal ikka, ülirahul olen ikkagi! Eesti rekordi sünnile ei ole orienteerujal just iga päev võimalik kaasa aidata! Sellega olen ma ka vist esimene orienteeruja Eestis, kes sellise tähiseni jõudis... Järgmisel aastal läheme Loskutovi rekordi järele!

               Harry oli pildistamise ajal ilmselgelt rahul! Kaks Eesti reksi

Laager Põhja-Itaalias:
 
Juba paar päeva hiljem lendasime Kristoga Itaalia poole. Sihtpunkt oli Lavarone, kus oli meie kodu järgmiseks 11-ks päevaks. Spordihuvilised teavad kindlasti ühte kuulsamat linna Lavarone lähedal, Asiago. Seal piirkonnas toimuvad järgmise aasta maailmameistrivõistlused ning me käisime olukorraga tutvumas.

Mõned päevad hiljem liitusid meiega Lauri ja Annika. Ülejäänud päevad kulgesid trennide rütmis ja ütleme nii, et ühtegi kerget o-trenni ei olnudki, sest lihtsa eestlase jaoks kogunes tõusumeeterid ikka korralikult igas trennis. Äraütlemata huvitav oli ka Veneetsias orienteeruda. Veneetsias toimub MMil sprindi finaal. Trenn andis hea ettekujutuse eesootavast ning tehniliselt läks ka kõik hästi. (Ära ei eksinud!)

                       Pärast ülipõnevat trenni majade ja kanalite vahel.

Nüüd algab puhkuse viimane nädal ja 11. novembril hakkab minu jaoks uus ja huvitav ettevalmistusperiood. Seekord annan endast kõik, et tervena püsiksin ning loodetavasti lähevad asjad nii nagu peaks.
Eks hoian Teid olukorraga kursis!

Tänan ka kõiki enda toetajaid sellel hooajal!
Suurimad tänud: Lasita Maja, Ace Logistics, Dexal, ISC, spordielamused.ee, T-style, OK Ilves, TÜASK, Kangasala SK!
Ilma Teieta oleks see hooaeg väga raske kui mitte võimatu olnud!

Tehke siis ikka sporti ja olgem mõnusad!

Wednesday, September 11, 2013

Eesti parim

Peatükk nimega: VÕIT!

Möödunud nädalavahetusel toimusid selle aasta Eesti meistrivõistlused sprindis. Läks nii nagu pidi ja ootasin.
Suutsin tiitlit kaitsta ning tõestasin, et olen teist aastat järjest Eesti parim orienteeruja sprindidistantsil. Hurraa!

Enne pühapäevast starti oli seis minu jaoks võrdlemisi ärev. Kahe Silla jooksul Pärnus pidin viimased 1,3km natukene kiiremini jooksma kui plaanisin, et väga suurde häbisse ei jääks ja võistlusest taastumine võttis seetõttu oodatust kauem aega. Olin omadega täiesti läbi ning normaalselt ei saanud magada mitu ööd.

Pühapäevaks asi normaliseerus, jalad olid enam-vähem värsked ja motivatsioon laes. Kuna teadsin, et ainult jooksus peaksin teistest kiirem olema, siis rajal proovisin vältida suuremaid vigu ehk kontrollida rohkem enda tegutsemist kaardiga. See ka suures plaanis õnnestus, kuid korralikust jooksust oli asi kaugel.

Palju rajale varu jäi:
10. punkt - 9 sek
11. punkt - 6 sek
12. punkt - 3 sek (kukkumine)
16. punkt - 5 sek
22. punkt - 6 sek
 + nipet-näpet liigsest kontrollimisest ja hoo maha võtmisest
Kokku: u 38sek

Kui nüüd asja õige pilguga vaadata, siis arenemisruumi on ja ka võitudest saab õppida. Tuleb lihtsalt rohkem investeerida sprindivõistlustesse. Saab liikumise sujuvamaks ja loodetavasti oskuse raja veatuks läbimiseks. Loomulikult olen väga rahul kullaga ning sellega, et suutsin just metsaosas teistest parem olla :)

                                                          Kullale!

                                            Kõik mehed sama pikad

Järgmine võistlus minu jaoks on kas Soome MV lühirajal ja teates või siis Kütioru maastikujooks, kus õnnestus eelmisel aastal võitjana üle finišijoone tuisata.

Teemaväliselt veel seda, et 26. septembrist alates olen uuesti ülikoolis pinki nühkimas ehk sain Pärnu kolledžisse sisse. Lausa paremuselt 6. kohaga :). Õnneks ei pea seal üksi hakkama käima, vaid ka Kristo on väljavalitute seas. Saame õhtuti koos Jõulumäel trenni rassida.

Kummardan ka enda toetajate ees, ilma kelleta poleks ma kullani jõudnud.
Aitäh: Lasita Maja, Ace Logistics, Dexal ja ISC!

Tuesday, August 20, 2013

EMV tavarajal ja teates

Ma käišin eeštikatel võištlemaš.

Läinud nädalavahetusel toimusid järjekordsed Eesti meistrivõistlused tavarajal ja teates. Tavarada kahjuks minul ebaõnnestus teist aastat järjest. Kui eelmine aasta sai raja lõpuosas lihtsalt jaks otsa, siis sellel aastal võisin võistluse enda jaoks maha kanda juba teises ja kolmandas punktis. Suutsin pärast seda ennast enam-vähem kokku võtta, kuid medalid olid juba läinud ning olukorra tegi veelgi kehvemaks suur viga raja lõpuosas. Ei oskagi öelda miks sellel päeval ei olnud ma päris mina ise. Pärast MMi on mu mõtted olnud järgmise aasta peal, kus tahan edukalt esineda MK-sarjas ning loomulikult MMil ja EMil. Ilmselt selle pärast ei olnudki laupäeval õiget võistluse tunnet ja vastavat sooritust.

Pühapäev oli aga hoopis teine tera. OK Ilvese I võistkonnas jooksin koos Kristo ja Taunoga. Läksime võistlusele eesmärgiga ületada eelmise aasta 3. koht, mis oleks pidanud vägagi reaalne olema vaatamata Tauno vigastusele. Kristo saatis Tauno metsa liidritest 1'17 hiljem. Midagi ei olnud veel kadunud. Mõned konkurendid tegid teises vahetuses head jooksud ning vahe liidrite ja meie võistkonna vahel kärises mõne minuti võrra pikemaks ning rajale sain üksinda 5. positsioonil. Kohe alguses tundsin, et jalad on head ja asusin võistlustulle mõttega: "Kuld või muld!". Tehniliselt läks võistlus päris mõnusalt, tegin paar 15-20sek viga. Liikumissujuvust ja kiirust raja teises pooles segas 10. punkti joostes tekkinud nägemise halvenemine. Orienteerujale omaselt silitasin oksaga vasakut silma. Õnneks see polnud mul esimene kord ning teadlikult hakkasin tegema rohkem seisakuid ja vähendasin liikumiskiirust vältimaks suuri vigu. Suhteliselt huvitav on orienteeruda kui üks silm on põhimõtteliselt ainult iluasjaks. Need, kes tunnevad, et orienteerumine on liiga lihtne, võivad ise järgi proovida. Vaatepunktis öeldi mulle infoks: medal on minuti kaugusel. Liikusin sama kiirusega edasi ja alles finišisirgele jõudes sain Vahur Teppani valjemast häälest aru, et saime medali. Poleks paari viga teinud või silma vigastanud, oleks äkki ka Võru võistkonna liidri Lauri Silla kinni püüdnud... See on aga oleksite maailm ja reaalsuses tuleb rahul olla ka välja võideldud kolmanda kohaga! Järgmisel aastal peab selle 3. koha needuse murdma.

                                                Teekond pronksile




                                        Rõõmsad poisid (v.a. Tauno)


Mis siis edasi?
Mõned kergemad päevad ja siis jälle usinalt trenni. Järgmine võistlus minu jaoks on Pärnus Kahe Silla jooks 1. septembril. Nädal hiljem on EMV sprindis ja septembrisse mahuvad veel Soome MV lühirajal ning EMV Ekideni jooksus. Pärast seda plaanin Itaaliasse laagrisse minemist. Järgmise aasta MMiks vaja valmistuda :) Aga enne veel jagan enda võistlusmuljeid Teiega. Reedel esitasin ka essee ja avalduse magistriõppesse TÜ Pärnu kolledžisse Teenuste disaini ja juhtimise erialale (spetsialiseerumine spordijuhtimisele). Teenuste disaini ja juhtimisse esitati 67 avaldust ning kohti on 15. Läheb natukene kitsaks. Vast ikka kõik läheb hästi ja olen nende õnnelike seas, kes sõelale jäävad :)

Meeldetuletus Teile kõigile:
Aiamajad, kuurid, suvilad, kodud Lasita Majast.
Kauba transport Ace Logisticsist ja spordijoogid Dexalilt!

Moi-moi!

Monday, July 22, 2013

MMile tagasivaade

Võtsin endale vähe aega, et rahuneksin maha ja ei kirjutaks midagi väga koledat esimeste emotsioonide põhjal.

Elu esimene MM ei läinud kaugeltki nii nagu oleks pidanud. 45. kohta finaalis ei osanud ette näha. Tagantjärele ei teagi mis oleks emotsionaalselt lihtsam olnud, kas finaali mitte saamine või seal viimaseks jäämine. Pigem vist ikka see viimane, saab lohutust otsida sellest, et eeljooksust sain kindlalt edasi.

Finaalist endast:
Soojendust tehes olin üpris rahulik, mõtlesin enda jaoks kõik läbi ning jalad olid võrreldes hommikuga paremas seisus. Dress maha võetud, tundsin ennast kuidagi mõnusamini ning jalgadesse oleks nagu uut energat tulnud.
Start oli samal staadionil, kus finiš ja pealtvaatajaid oli ikka väga palju. Mitteametlikud andmed ütlevad 5000 ja ega sinna poleks rohkem mahtunud ka. Stardihetkel oli kõik kontrolli all ja staadionilt ära joostes tegin kohe esimese kahe etapi valikud ära. Teise punkti joostes vaatasin järgmist etappi ning punktist välja joostes sattusin hämmingusse, rahvast oli tänavatel nii palju (kohtunikud vilistasid ja siis inimesed hüppasid kahte lehte laiali). Olin vahepeal kompassi paigast liigutanud ning järje kaotanud, lugesin 2-3 asemel 3-4 etappi. Keerasin valel tänaval valest kohast ära. Esimesed 30sek viga. Edasi läks kõik allamäge ja olin täielikult liimist lahti. Ei suutnud või ei julgenud seda varianti, mida kaardi pealt nägin ning mis oleks olnud õige ja seetõttu tegin paar äärmiselt lolli valikut. Lisaks ei osanud rahva seas joostes pead külmana hoida ja orienteeruda nii nagu tavaliselt. Vigu kokku u 2'25. Kui oled harjunud üksi rahulikult nokitsema, siis inimeste seas liigeldes võib paratamatult mõttelõng ära kaduda. Olin ennast vaimselt häälestanud selliseks jooksuks nagu oli eelmisel aastal Euroopa MV. Rahvas on võistluskeskuses ja muidu rajal minimaalselt.
Maailmameistrile, M. Boströmile, kaotasin 3min. Võrdluseks võin öelda, et mõned nädalad varem kaotasin talle Tallinnas Kadrioru sprindis 11sek.

                               Sprindi kvalifikatsioon - kehvad jalad, hea pea.

Kuigi MM läks kehvasti, siis susse varna ei riputa ja see ebaõnnestunud start andis rohkem kogemusi kui eelnevad 22 eluaastat. Isu treenida ja areneda kasvas meeletult ning. Kehv asi kõige juures on see, et ainuke koht kust selliseid kogemusi saab ongi MM ja seda on ainult kord aastas.Värske sprindi maailmameister oli enda viiendal MMil ja 30. aastane. Kõige noorem maailmameister (ind.) sellel aastal oli Leonid Novikov - 29. aastane (lühirajal).

Vuokattis tegin trenni edasi ning ühel päeval oli Kristo ja Peetriga ka väikene võistlus rahvavõistluse avatud rajal, mille võitjale pani koondise peatreener, Tarvo Avaste, isegi väikese auhinna. Sain selle äärmiselt olulise võidu ja tuju oli hea :)

Eestisse tagasi jõudes enam MMi sprindi rada öösel unes väga tihti pole näinud ning treeningud on kulgenud hästi. Eile väissasin ka Ümber Uhtjärve jooksu, kus õnnestus jällegi võita. Rada oli igavam kui eelnevatel kordadel ja viimaste aastatega võrreldes rohkem jooksjatele kui orienteerujatele. Kohe alguses oli A-kategooria tõus ning tegin teise koha saanud Ivar Ivanoviga vahe sisse ja nii püsis lõpuni. 3km enne lõppu hakkas kõht väga tugevalt valutama (lõunane praad ei teinud vist head), mistõttu raja huvitavamal lõigul kiiresti ei saanudki joosta. Lõpusirgel hakkasin juba taastuma järgmisteks treeninguteks ja kõndisin rahulikult võitjana üle finišijoone. Lõpp hea, kõik hea!

                                                   Meened käes.

Nüüd teen hooga trenni edasi ja valmistun augustis-septembris tulevateks võistlusteks. Saab näha kui heasse vormi sellel aastal veel saada õnnestub.

Rajal näeme!

Monday, July 8, 2013

Põmaki!

Tunne on kehv, kuid muidu on mega!

Täna hommikul kell 10.17 oli mul siiamaani üks elu tähtsamaid starte - MM-i sprindi kvalifikatsioon. Paar eelnevat päeva olin väga närvis. Kõik kaardid olid ju ühel distantsil, kuld või muld. Olukorda ei teinud kergemaks ka enesetunne trennides. Eile tahtsin joosta pool-kõvalt Kajaanis eelmise aasta NORT-i sprindi finaali rada. 8 punkti oli okei ja siis sain labidaga pähe. Ei jõudnud joosta. Sörkisin ikkagi mõttetegevuse arendamiseks raja lõpuni. Ei oskagi nüüd öelda, mis keeras viimasel nädalal asja peapeale. Nimelt eelmisel pühapäeval oli kõik okei, esmaspäeval jooksin 80min rahulikult, enesetunne ja pulss ei olnud küll need mis nädal varem, kuid kõik oli normis. Teisipäeval puhkasin ja kolmapäeval trennis oli meeletult raske ning pulss oli kõrgel nagu jänesel, just kiiremini joostes. Eile soojendust tehes oli rahulikult joostes pulss suhteliselt hea.

Igatahes. Täna enne kvalifikatsiooni sooja tehes ei suutnud üldse kiirendusi teha. Lihtsalt äärmiselt raske oli. Valmistasin ennast vaimselt juba hambad ristis pingutamiseks ette.

Jooksust endast:

Sain hea stardi ning koheselt leidsin stardikolmnurga kaardilt. Sellest ka parim vaheaeg esimesse punkti. Edasi kuni 7 punktini läks okeilt, jõudu veel oli. Ainult 5. joostes sattusin hämmingusse hetkeks, kui nägin endal teel ees aeda, mida kaardilt ei olnud alguses leidnud, kaotasin sellega 3sek.
7. punktist alates läks kangutamiseks ning olin täiesti tühi ja see väljendub ka vaheaegades: http://online.woc2013.fi/tulokset/fi/2013_woc_sprint/kilpailijat/283/1/ <----- seal Tilanne rastilla all on koguaeg, üldkoht ja kaotus hetke liidrile. Rastiväli näitab etapiaega, kaotus etapi parimale ja etapi kohta.
Tehnilisest poolest nii palju, et tegin ühe konkreetse vea lõpus 20. punkti, u 6 sek, kuid muidu midagi erilist ei juhtunud. Mõnes kohas kaotasin järje ära ja võtsin hoogu vähe alla. Kokku jäi tehniliselt varu 15 sek, mis poleks väga midagi muutnud.

OLEN ENDA ESIMESEL MM-il SPRINDI FINAALIS!
Enesega päris rahul, nüüd saab pingevabalt finaali joosta ja endast parim välja pigistada. Vast läheb raskusetunne ka üle.

Õhtul kell 17.50 saab vaadata naiste võistlust YLE 2 kanalilt ning meeste võistlust alates 19.15-st. Kui telekas YLE 2-te ei mängi, siis saab vaadata arvutis Rootsi ülekannet: http://www.svtplay.se/video/1332389/orientering-vm
Minu start peaks olema 19.36-19.38. Täpselt veel ei tea. Pöidlad pihku!

Aktiivset ellusuhtumist!

Thursday, July 4, 2013

Esmaspäeva ootuses

Viimane hetk enne selle aasta MM-i endast märku anda.

Tuleval esmaspäeval, 8. juulil, teen enda debüüdi õigel MM-il ja distantsiks sprint. Miks sprint? Hooajaks plaane tehes võtsime treeneritega eesmärgiks joosta nii tavarada ja sprinti, kuid kuna ettevalmistus ei kulgenud nii nagu plaanitud, siis see variant jäi ära. Minu mitte-valmidust näitasid ka eelnevad pikemad o-võistlused. Samas ei oleks ka nii tavaraja kui sprindi jooksmine olnud mõttekas. Nimelt programm oleks olnud selline: pühap - tavaraja kval, esmasp h - sprindi kval, esmasp õ - sprindi finaal, teisip - tavaraja finaal. Ehk kolme päeva jooksul 4 max pingutust. Oleks vähe paljuks läinud ja siis ei oleks soovitud lõpptulemusi ka saavutanud. Igastahes jah, jooksen esmaspäeva hommikul sprindi kvalfikatsiooni ja õhtul loodetavasti ka A-finaali.
MM algab pühapäeval 7. juulil ja lõppeb laupäeval 13. juulil. Televusserist peaks nägema ka ülekandeid YLE 1 või 2 kanalilt. Samuti saab live-i jälgida: www.woc2013.fi
Sinna peaks enne võistlusi ilmuma ka live-i jälgimise võimalus, nii vaheaegade kui ka gps-i. Naelutage enda ninad siis arvuti või teleka ekraanide vastu esmaspäeva hommikul 9-10 ajal ja õhtul 19.20!

Kuidas ma sain MM-ile?

Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis oli kohe järgmisel päeval pärast Jukolal 15km läbimist Kadrioru pargis Tallinna O-nädala esimene etapp (ühtlasi ka WRE etapp), mis oli ka katsevõistluseks MM-ile. Vaatamata väga väsinud jalgadele ning faktile, et tegu mul esimese sprindivõistlusega sellel aastal õnnestus teha korralik sooritus ja lunastada pääse ilmavõistlustele. Ainuke asi, mis kripeldab on see, et tehniliselt kaotasin u 20sek väikeste seisakute ja valede valikutega ning jäin 11 sekundiga alla Soome koondise esinumbrile - Mårten Boströmile.
Samas tema jooksis Jukolal 3km lühemat rada ning mis seal salata, tema jooksurekordid on paremad kui nt meie Maratonitiimi poiste omad. Maratoni rekord 2:18:51, poolmaraton 1:03:41 ja 5000m 14:06.
Kaotasin talle Kadriorus just viimaste lihtsate jooksuetappidega, täpselt siis kui mul jalad väsisid ja hoog rauges. Lohutan ennast sellega, et keerulisematel etappidel olin vähemalt tast kiirem.

Mis pärast sprinti toimunud on?

Tallinnast pärast sprinti koju sõites tundsin kuidas kurk läheb valusaks. Järgnevatel päevadel polnud olukord parem, pigem läks hullemaks, lisandus nohu. Nädala peale tuli 3 täielikku puhkepäeva ja tundsin, et asi on kehvapoolne ja erinevad vahendid ei aita nii kiiresti kui lootsin. Nüüd eelmisel nädalal asjaolud paranesid ja tegin mõned kiiremad sutsud ka.
Laupäeval käisin empsiga väljamaal, Lätis. Õnnestus saada Koselt Sixten Silla käest selle aasta Läti MV sprindi kaardid ja sõit Aluksnesse võis jätkuda. Hommikuse trenni jaoks pani emps ka väikesed tähised punktidesse ning jooksis mõnda punkti ka EMIT-i jaamaga. Meeste raja läbisin 14'46 ja kaotasin Läti parimale 14sek ja 2. kohale 1sek. See tähendas, et võitsin trennis maailmameistrit, Edgars Bertuksi, 38 sekundiga :) Samas kui oleksin viitsinud punktide legendid paberile kirjutada ja legendihoidjasse panna, siis ei oleks ka ühte 12sek viga teinud. Lisaks veale oli halvasti ka hingamisega. Nimelt takistas röga kurgus hingamist ning pärast ütles ema, et kuulis kaugelt vilisevat hingamist ja siis ilmusin nurgatagant alles mina välja. Õhtuses trennis oli õnneks hingamine korras ja kilomeetriaeg oli võrreldes hommikuga 12sek parem. Säilib lootus, et ka esmaspäeva õhtul MM-il finaalis on hingamine korras :)
Selle nädala trennid on kulgenud köhatamiste abil hingamisteede vabastamisega rögast. Vahel paremini ja vahel kehvemini. Vähemalt jalg on terav!

A jaaa, 19. juunil oli ka bakalõpetamine, mis kulmineerus lõpudiplomi omastamisega TÜ aulas kehalise kasvatuse ja spordi erialal.

                                            Väike fotosüüdistus 


Eile sain uue laari Dexali asju. Arvan, et nad tahavad mind ära hellitada :)
Vaadake ka FB-s Dexal - Eesti lehte, sealt leiate kindlasti endale uue lemmikspordijoogi või -batooni.

Praegu istun Kristoga Tartu-Tallinn bussis, siis öise laeva peale ja hommikul Helsingist 7h autosõitu Vuokatti. Loodetavasti saan seal Teile kõigile ka kirjutada täpsemalt, mis kell siis esmaspäeval minu jookse jälgida saab.  

Sunday, June 16, 2013

Tunne on hea ja muidu on mega.

Tegin siin vahepeal paar võistlust, mõtlesin, et jagan muljeid. (pikk jutt)

Enne kui spordijutuni jõuan mainin veel seda, et 5. juunil kaitsesin enda bakalaureusetööd ning mõned päevad hiljem tuli ka kiri ülikoolist väljaheitmise kohta. Ise olen rahul ja 19. on põhjust ülikond selga tõmmata.

7. juunil läbisin edukalt Rakvere Ööjooksu 10km raja. Olin eesmärgiks pannud ideaalse soorituse, mis oleks tähendanud aega 31.30. Kahjuks seda ei juhtunud. Üksinda joostes ei suuda endast nii palju välja pigistada. Enne jooksu olid jalad suhteliselt väsinud ja soojendusjooksule järgnenud jooksuharjutusi tegin tunduvalt vähem, et jalgu säästa. (See tõi ka edu!) Kuna 21,1km jooksjad läbisid esimesed 8km sama trassi, mis 10km omad ja läksid rajale 5min varem, siis võtsin plaaniks võimalikult kiirelt neile järgi jõuda ning rahva seas jälitajad maha raputada.

                                                Jalgades jaksu oli!

Elu pikim slaalomi jooks tänavatel tuli päris hästi välja ja mehed hakkasid kilomeetrite mõõtmise peale pundist pudenema. 7km peal võtsin joogipunktist juua ja siis läks olukord kriitiliseks. Nimelt hakkas väga tugevalt kõhus pistma, mõtlesin juba endamisi, et nüüd on kõik ja pean kõndima hakkama. Lasin tempot alla ning hingasin rahulikumalt. Minu õnneks oli tuules püsinud Heinar Vaine juba piisavalt väsinud ja mööda ei jooksnud. Poolteist km kulus situatsiooni stabiliseerumisele ja viimasel kilomeetri alguses kiirendades jäin juba üksinda. Võit jälle kodus! Aeg: 32.25, eelmine aasta 32.14.
Poolmaratoni meestega koos startides oleks vast püstitatud eesmärgi ka täitnud.

                                                  Sõrme ka püsti.

Esmaspäeval sõitsin Kaisaga koos Turusse väikesesse sprindilaagrisse. Peeter Pihliga vahetasime Värska vett kaartide vastu ja trennid võisid alata. Teisipäeva hommikul jooksin NORT-i (MK-etapid) sprindi kvalifikatsioon ja õhtul finaali. Kvalifikatsiooni aegu kahjuks võrrelda ei saa, kuna teistel oli millegi pärast 17. punkt ära jäänud. Finaali rada oli väga huvitav ning aeg tuli 15.05, mis oleks andnud õigel võistlusel 20. koha. Tegin paar viga ning vale valikut, tehniliselt jäi varu u 25-30sek. NORT-i etapi võitjale, Matthias Kyburzile, kaotasin 1.14, mis pole just halb tulemus trenni kohta.

Täna hommikul (16.06) poole kuue ajal esindasin Jämsä lähedal metsas Kangasala SK-d Jukola teatevõistlusel. Viimasesse vahetusse (15km rada) sain 32. positsioonilt ja tõstsin kahjuks ainult ühe koha võrra 31-ks. Raja peal olin vahepeal olnud 28. kohal. Korralikust tehnilisest sooritusest jäi puudu u 4.30. Samuti nurisen ka enda jooksukiiruse üle kui üksinda jooksin. Samas mõne teisega koos liikudes oli kiirus vägagi korralik ja rahul olen ka sellega, et suutsin lõpus Lynx-i viimase vahetuse jooksja ära karistada.

Järgmine võistlus juba homme õhtul Kadriorupargis, Tallinna O-nädala WRE sprint. See on ühtlasi ka ainuke sprindikatsevõistlus MM-iks. Pöidlad pihku ja eks ole näha kuidas jalad ühe päevaga 15km orienteerumisest taastuvad. Saab huvitav olema!

Peace!

Sunday, June 2, 2013

Eelmine kuu.

Aloha!

Lugesin Võsa-Villu blogi ja sain ilmutuse. Peaks ise ka enda blogi täiendama.

Alustame kuu algusest.

10Mila:
Kangasala SK viimane vahetus. Rada 15km, aeg 93:29. Jõudu ja kiirust jagus, aga täpselt siis kui kadus keskendumine ja polnud konkreetseid relfeefivorme tulid ka vead. Ning neid polnud vähe. Kokku vähemalt 10min. Nii ei saa rallit sõita!

Eesti MV lühirajal:
Eelmisel päeval Männiku karjääri kõrval kaevikute vahel orienteerudes tundsin, et midagi on valesti. Kiiresti joostes tuleb SLS - 185 juures sein ette ja lihtsalt ei liigu edasi. Arvatavasti oli see seotud kolmapäevase plaanivälise jõutestide tegemisega suusaeriala praktikumis. Nimelt kolmapäeva hommikul oli enesetunne super, ortodesti pulsid väga head jne. Samas ka õhtul 12x30sek kiirendusi oli väga mõnus tõmmata, kuid neljapäeval ärgates olin omadega läbi nagu läti latt - täiesti jõuetu.
Võistluspäeval soojendust tehes ei olnud olukord parem, jalad ei tahtnud kiiresti liikuda. Esimesed kolm etappi võtsin rahulikumalt, et saaks sisse elada. Edasi proovisin kiirust lisada, kuid reaalsuses sellest väga palju kasu ei olnud. Andsin endast füüsiliselt sellel päeval kõik ja tehniliselt oli arvatavasti mu elu parim lühirada. Suuri vigu vältisin, kokku jäi rajale tehniliselt poolelt 50sek. Tulemusi vaadates ei oleks ka see medalile aidanud.
Seekord tasuks 6. koht, kaotus Laurile 1.18.

Balti MV tavarada ja teade:
Päike ja Haanja ümbrus. Läksin jällegi plaaniga esimesed punktid rahulikult võtta, kuid selle plaani muutsin kohe esimese pilguga rajale, etapid olid pikad.
2. etapil kaldusin etapil kaks korda ära ja asi oligi põhimõtteliselt otsustatud, viga 1.45. Sellele lisaks veel üks viga 6. punktiga u 30sek ning mõned väiksemad, mis olid tingitud väsimusest ja kokku tuligi u 4min viga. Lisaks veel siis füüsilise agressiivsuse puudumine.
Esimene Balti MV: 15. koht, kaotus Timole 8min. Edasi ainult paremaks!

Teade läks enam-vähem, rahuldav jooksukiirus oli olemas ja enesetunne parem, kuid 1'30 jäi ikkagi tehniliselt korralikust sooritusest puudu.

Eks neid võistlusi mõjutas ka asjaolu, et õhtud/ööd sisustasin bakalaureusetöö kirjutamisega, mille ka ära esitasin ning nüüd kolmapäeval ära pean kaitsma.

Jukola laager Jämsas:
Läksime Soome Kristoga neljapäeval eesmärgiga lisaks Jukola laagrile joosta ka sprinte.
Neljapäevane sprinditrenn tekitas mõnusa enesekindluse nagu oleks lõvikonservi söönud. Nimelt jooksime Espoos sama rada, mida teised tegijad jooksid Huippuliiga 1. etapil. Jooksin mõõduka tempoga, jälgisin, et pulss oleks alla 170 (võistlustel tavaliselt keskmine 185) ning läbisin raja 14'19, mis oleks andnud õigel võistlusel 28. koha. Jooksu poolest oleks minuti kindlasti kiiremini saanud, eriti kui punktid oleks ka maas olnud.
Edasine laager Jämsal kujunes suhteliselt väsitavaks, jalad ei olnud harjunud kaks korda päevas maastikul jooksmisega ning pühapäeva õhtul Tamperes oli väga raske isegi taastavat jooksu teha. Esmaspäeval veel üks rahulik sprinditrenn Tamperes ja kodu poole. Motivatsioon laes ja meeleolu üleval.

                                Väike pilt meeleolu tõstmiseks (Tallinn):



Eesti MV teatejooksudes:
TÜASK-i 4x1500m võistkonnaga Eesti tšempion. Hurraaa! Võistkond ja järjestus: Jaagup Truusalu, Aleksey Markov, mina ja Allar "kuldne duubel" Lamp. Aeg: 16'51.

Viimane kord jooksin 1500m vist 3-4a tagasi samas formaadis noorteklassis. Seetõttu ei mäleta ka täpset aega. Aga oli seekord 4'17.
Tunne oli hea, kuid oleks tahtnud kedagi, kellega koos joosta või vähemalt teada kui kiiresti ma jooksen (vaheaegu). Ei osanud absoluutselt oletada joostes, mis ajaga vahetuse üle annan. Väike pettumus on aja suhtes, kuid see tuli lihtsalt ja näitas, et tegelikult suudan enamat ja vorm on tõusuteel.

Nüüd hakkab viimane ettevalmistus MM-iks ning ootan põnevusega raskemaid trenne. Tehnilise poole arendamiseks on plaanis teha nädalane laager Soomes järgmisest esmaspäevast.

NB! Väga suured tänud ka mu toetajatele, kelle lisandunud:

1) AS Lasita Maja - parimad kuurid, aiamajad, suvilad, majad - you name it! Neilt saab kõike! Checkige täpsemalt kodukalt: www.lasita.com
2) ACE Logistics Estonia AS - vaja vedada midagi Eestis, Baltimaades ja Valgevenes, siis võtke nendega ühendust: www.ace.ee
3) Dexal - ebamaiselt hea maitsega spordijoogikontsentraadid, batoonid, geelid. Spordijookidest on lemmik mustsõstramaitseline, energiabatoonidest õuna ning valgubatoonidest küpsisemaitseline. Vaata rohkem: www.dexal.ee

Järjelugu pärast Rakvere Ööjooksu, seniks aga head põrumist nii mulle kui teistele lõpetajatele!

Thursday, May 2, 2013

Finnspring ja Suurjooks ümber Viljandi järve

Tere taas!

Eelmisel nädalavahetusel viibisin Soomes sealsel suurimal kevadisel võistlusel - Finnspring. Reedel tegin ühe kaarditrenni lumevabas metsas ja valmis ma nädalavahetuseks olingi.

Esimene päev oli individuaaldistants 11,7 km. Enne starti mõtlesin veel, et teen lihtsalt korraliku treeningu ja teisel päeval jooksen kiiremini, kuid võta näpust. Esimesse punkti natukene puterdasin, ei suutnud kohe 1:15 000 kaardiga kohaneda ja siis teise punkti läks juba sujuvamalt ja mõtlesin, et why not kiiremini rada läbida.

Esimene päev:

Võtan asja lühidalt kokku.  Punktirõngas puterdasin suhteliselt palju, ei suutnud jooksu pealt välja lugeda, kus punkt asub ja kuidas sinna kõige paremini saab. Probleemiks osutusid ka kaljud. Liikusin vahepeal väga valedest kohtadest ülesse ja alla. Ühe korra pidin isegi kaardi enne 3m kõrguse kalju otsast alla viskama ja siis ronisin mööda puud järgi. Kaotasin palju aega ja sain väärtusliku õppetunni ning edaspidi püüan selliseid ajaraiskamisi vältida. Samuti pean kohanema Soome maastikuga, seal tuleb teevalikuid teha, mitte ei saa laisalt otse hakata jooksma. Ühesõnaga, esimene võistlus on ikka esimene võistlus. Siit edasi läheb paremaks! Oli kolm M21A klassi jooksu, enda omas oli 4. kaotus võitjale 2.35. Ise jään enam-vähem rahule, võistlus läks paremini kui eelmisel aastal.

Teekond.
Pühapäeval teates proovisin teha riskipiiril jooksu ja läksin sellest piirist üle. Nimelt ei suutnud kohaneda 1:10 000 kaardiga. Selle pärast mul tavarada tulebki paremini välja, et ma jooksen 1:15 000 kaardi enda jaoks 1:10 000 ehk objektid tulevad minu jaoks õigel ajal. Kümnetuhandesega kiiresti joostes aga tulevad objektid liiga kiiresti. Teates hävisin siis meeletult, olin täiesti liimist lahti. Trenni tuleb teha metsas, rohkem kiireid kaarditrenne, et harjuksin ka 1:10 000 kaardiga jooksma.


84. Suurjooks ümber Viljandi järve.

Hommikul ärgates ei suutnud üldse voodist välja tulla, lihased olid nii väsinud. Eelmisel päeval oli kõik okei, trennis sain 145 pulsiga joosta 4'30/km, mis on minu jaoks täitsa hea. Magasin ka piisavalt kaua, natuke üle 9h. Hommikused ortotesti pulsid ei olnud ka need, mis olid päev varem.
Soojendust tehes oli ikka tunda väsimust ning 145pulsiga jooksin u 5'/km. Täiesti teine päev. Aga kohale oli tuldud ja proovima pidi.
Sisimas lootsin, et võistluse ajal läheb asi paremaks. Esimesed 700m oli olukord okei, liikusin pundis, kuid edasi läks minu jaoks kõik allamäge. Inimesed, keda muidu võidad, jooksevad lihtsalt mööda ja midagi teha ei saa. Järve lõunaotsast tagasi tulles suutsin osadele järele jõuda. Viimased 2km jooksin koos Indrek Tobrelutsuga. Proovisin väikest vahet sisse saada, aga kurivaim oli nagu takjas küljes ja vahepeal tõstis isegi selja tagant mu jalgu. Viimase 200m peal tuli kõrvale, punnitasin mis ma punnitasin, aga ära sain ikka. Tagant järele tarkus: lase teisel vedada!

Aeg: 40.07, koht 15.
Eelmine aasta: 38.18, koht 7. EMV arvestuses 4.
Ilma nädalavahetuse võistlusteta oleks vast see aasta ka samma auku jooksnud. Lohutan ennast sellega, et ma olen ikkagi orienteeruja.

Selle pühapäeva varahommikul stardin Rootsis 10Milal viimases vahetuses Kangasala SK I võistkonnas. Tuleb mõnus tavarada, u 15km.

Teised, kes Eestis, minge Ilves-3le!

Okas päkka!









Monday, April 22, 2013

Telekas ka.

Pääsesime kohalikku meediasse.

http://sport.err.ee/orienteerumine/f2a37431-0054-4add-9659-fae1a86b726f

Lempsile meeldis ikka seal sugulussidemeid rõhutada :)
(Kuuse Lemps on ka muidu sugulane meil)

Sunday, April 21, 2013

JÜRIÖÖ VÕIT!

VÕTKE VÄLJA POISID!

Lõpuks ometi jõudsin natukenegi enda esivanemate saavutustele lähemale. Kahjuks võttis see nii kaua aega.

Võistlusest:
1. vahetus - Mati Tiit. Mehel on Jüriöö võite nüüd 9 ja ta on vist ainuke, kes on jooksnud Jüriööl kõiki vahetusi. Ka 2. ja 4. See kord tuli Mati metsast välja 7. kohal, kaotust SK 100 Lauri Tammemäele 3.26.
2. vahetus - Elo Saue a.k.a. ema. Temalegi ei ole Jüriöö jooksu võitmine uus. Elo tuli metsast 4. kohal, esimesele kaotus 2.08. Kõik oli veel võimalik!
3. vahetus - Kristo Heinmann. Temal veel võitu sellelt võistluselt polnud. Kristo rääkis enne rajale minekut, et jookseb vahe tagasi. Meest sõnast, härja sarvist! Nii ka läks. Eveli saatis metsa 8 sek enne Piibe Tammemäed SK 100-st.
4. vahetus - Eveli Saue a.k.a. tädi. Viimast korda Jüriööl osaledes lõppes OK Ilvese võitude seeria, 10-s järjestikune võit jäi saamata. Eveli tegi kodulinnas mõned minutid viga ning lõpetas teisena.
5. vahetus - mina. Rajale sain 43sek Timmo Tammemäest hiljem. Lõpetasin 1.06 eduga.

Kuidas kommenteerite enda sooritust?

D-rahuldav. Täiesti uskumatult kehv sooritus. Iga punktiga kaotasin kas sekundeid või minuteid. Tehniliselt ei klappinud üldse. Suunda ei suutnud hoida, kaugusi ei suutnud hinnata ja enesekindlus oli 0.
Proovisin joosta nii nagu maailma parimad viimases vahetuses jooksevad, kui koos ollakse. Nt Thierry ja Olav 2012 Jukolal. Mõlemad passisid üksteist ja liikusid koos. Üritasin sama teha ka Timmoga joostes. Hoidsin ennast natukene füüsiliselt tagasi ning kui kokku saime, siis vaatasin viimased etapid ette ära. Ei üritanud alguses eest joosta nagu varasemalt teatejooksudel teinud olen. Sellega aga kaasnes väga ebakindel liikumine ning halvad teevalikud. (vt kaarti)

Mis täpsemalt juhtus (NB! pikk jutt):
1.p - õige oleks olnud joosta järve poolt. Konsumi juures kaotasin u 10sek.
2.p - väike kõhklus punkti juures, u 5sek.
3.p - hindasin kaugust täiesti valesti ja lasin ennast Timmo poolt häirida, u 20sek.
4.p - jällegi kauguse hindamine sassis, liiga vara keerasin raja pealt ära ja sukeldusin meeletusse võssa. Õnneks tuli Timmo minuga kaasa. U 15sek.
5.p - neljandast punktist jooksin valesti välja, kaotus u 25sek.
6.p - enne punkti hindasin kaugust valesti, liiga vara keerasin jällegi raja pealt ära, u 35sek.
7.p - isopummi. Lasin Timmol tänava peal vedada, ootasin selja taga, mis valiku ta teeb. Ise olin vaadanud, et vasakult mööda teeradu on õige minna. Tema läks soosse, jäin hetkeks seisma, peast käisid väga kiiresti igasugused mõtted läbi. Alguses tundus, et saab joosta küll, aga siis seis muutus. Täielik sein ees. Tegin Timmost erineva teevaliku. Külmas vees kõndides mõtlesin juba, et mäng on läbi ja see aasta võitu ei tule. Samuti kartsin ka kolmadana metsa saanud Timo Silda. Õnneks saime Timmoga enne punkti kokku. Viga u 1.30.
8.p - seitsmendast välja joostes kaotasin suunataju ja sekundeid. Lasin Timmol vedada ja lugesin järgmisi etappe ette. U 10sek.
9.p - Läksin juhtima ja lisasin natukene kiirust. Timmoga erinev hajutus.
10.p - Timmot ei näinud enam ja proovisin natukene tempot ülesse kruttida.
11.p - kurvides vaatasin seljataha, et näha kaugel Timmo on.
12.p - enne punkti suusahüpperaja all lubasin ühe väikese seisaku, et punkt ilusti võtta. Kõik õnnestus.
13.p - asi sujub. Mõtlen teevalikut 15. punkti.
14.p - bussipeatus Verevi vastas. Suund teada.
15.p - proovin järve äärest läheneda, hindan kaugusi jälle valesti, tahan liiga vara mäkke ülesse joosta. Viga u 13sek (teevalikuga u 20sek).
16.p - lasin eksitada ennast hajutusepunktist, viga u 8sek.
17.p - mäest ülesse joostes kaldusin paremale ja ei suutnud kaardilt tuvastada, kas on lohk või tipp. Alguses ootasin lohku ja teerajalt keerasingi madalame alale. Punkti ei olnud ja uuesti kaarti vaadates sai asi selgeks. Viga 15sek.
18.p - teerada vedas liiga paremale. Kompass aitas õigele kursile. Viga u 15sek.
19.p - tänavalt ära keerates hoidsin suunda ja vältisin suuri kaldumisi.
20.p - mäest alla, lugesin viimast pauna ette.
21.p - kuulsin jälitajate kaotust. Lisasin kiirust.
22.p - vale teevalik, u 10sek.
23.p - viimane punkt.
Finis - võistkonna kaaslased juba ootavad. Ei oska midagi teha, nägu peeretab :)
Alates vaatepunktist hakkasin sees mingi imelik värin. Kas suudan või ei. Õnneks läks hästi!
Aeg: 49.35.
                                             Lõpp hea, kõik hea!

Asi ei ole lootusetu ja päeval orienteerumine on hoopis teine asi. Eks järgmine nädalavahetus Soomes FinnSpringil näeb, kuidas päeval asi sujub.

Minge metsa! Orienteeruma ikka!

Thursday, April 18, 2013

Hooaja avastart

Ahoi!

Valgustan Teid selles osas, mis pärast Monte Gordo laagrit toimunud on.

Laagrist tagasi tulles sain mingi kõhujama külge. Üks päev läks asi nii hulluks, et olin EMOs tilgutite all. Üle terve keha tekkisid punased laigud ja täpid. EMOs arvati, et allergia, aga tegelikult vist ikka ei olnud (mul pole kunagi varem ühegi asja vastu allergiat olnud), vähemalt järgmisel päeval dr. Kiudma ütles, et asi on ikka kõhuviirusest.

Kõhujama läks paari päevaga üle ja sain uuesti trenni teha. Eelmise nädala lõpus olin Soomes Turu lähedal väikseses laagris Kangasala klubikaaslastega. Reedel oli öine trenn, mis oli väga raske. Raske oli just lume tõttu, isegi soomlastel oli raske...

Järgmisel päeval väike 30min jooks ning õhtul võistlus: Kevätyönviesti. Olin Kangasala 1. võistkonnas teine vahetus. Rajale sain viiendana. Algus läks hästi, pärast 2-st punkti juhtisin. Siis aga tegin vale valiku, jooksin mööda teed ringi, kaotasin u 30sek. Enne olin saanud infot, et kui võimalik, siis jookse mööda teed. Seal see ei kehtinud. Lume sees joostes hoidsin ennast teiste taga. 7-s punktis vaatasin, et üks lätlane läheb eest minema. Lisasin käiku ning 9-s olin juba esimene, siis 10-sse kaldusin paremale. Sama ka 11-sse joostes. 11 punkti juures ojakene oli pikem kui kaardil ning jooksin lihtsalt mõned meetrid punktist mööda, grupp võttis seljatagant punkti ära ning pani edasi. Johhaidii kui vihane ma olin. Edasi oli kuld või muld ning 14-st punktist välja joostes läks suund lume sees käest. Vahetuse andsin üle viiendana.

                                                   Kaart ja teekond

Petteri Laitinen tegi kolmandas vahetuses järjekordselt ulme jooksu ning tuli metsast välja esimesena. Mees on muidu vist 37-aastane. Uskumatu! Tekkis lootus, et võidamegi võistluse ära ja saame Inov-8 tossud. Kahjuks nii ei läinud, viimase vahetuse mees, Kristjan Kannus eksis ära 2. punktiga ja tehtud see päev oligi. Lõpuks neljandad ja tühjad käed.

Pühapäeval veel Turu lähedal üks o-trenn ja Eestisse tagasi.

Nüüd laupäeval selle hooaja esimene võistlus Eestis - Jüriöö jooks. Eks ole näha, kuidas see läheb. Vast on jalad ikka löögihoos.
Moi-moi!


Friday, March 29, 2013

Back to life. Back to reality.

Laager Monte Gordos on minu jaoks läbi saanud.

Unustasin eelmis postituses kirjutada, miks ma üldse seal käisin.
Nimelt sügisel 2013 aasta plaane tehes, tekkis mõte, et võimaluse korral käiks lisaks enne kevadsemestri algust ka märtsis laagris. Siis oli plaanitud see laager orienteerumislaagrina. Kuid kahjuks ei leidnud sobivaid kamraade. Kuna Allari käest sain teada, et jooksjad lähevad Monte Gordosse, siis mõtlesin nendega kampa lüüa. Uurisin internetiavarustest ka, kas seal kandis o-kaarte on. Isegi näitas lähiümbruses mõnda. Võtsin Portugali o-liiduga ühendust, pärast 2 e-maili saatmist sain ka ühe klubi meiliaadressi. Saatsin sinna meile nii enne laagrit kui laagri alguses, aga vastust ei tulnud. Samas viimasel trennipäeval nägin kuidas üks Södertälje Nykvarni riietes naine kaardiga risti minu eest üle tee jooksis. Mida helli?! Ei hakanud inimest trenni ajal segama ja küsima, kust kaardi sai. Mida ma valesti tegin, et kaarte ei saanud? Egas midagi, Eestis poleks nagunii orienteerunud.

90% trennidest tegin koos Allariga, kiireid trenne tegime eraldi. Mehega, kes jookseb talvel 1km 2'24 on praegu veel raske koos kilomeetreid mõõta. Nagu eelmises postituses öeldud, trennidega läks nii ja naa. Vahepeal oli hea, siis jälle kehvem. Viimased 4 päeva olid kergemad, siis asi normaliseerus. Keha pole veel 2 korda päevas treenimisega päris ära harjunud. Eks jõuab. Pole kokku löönud veel trenne, aga kilomeetreid tuli umbes täpselt 333 (10-28.03). Midagi sai tehtud, arvestades, et sees on kaks jooksuvaba päeva.

Hommikul ärkasin kohaliku aja järgi 6.20, 6.50 hakkasin kodinatega raudteejaama kõmpima (1.5km). Rongiga Farosse, sealt kohe bussi peale ja lennujaama. Sealt lühike lend Lissaboni, edasi Amsterdami kus praegu kükitan.


                 #YOLO koer. Rong oli pildistamise hetkel temast alla 100m.

Egas midagi, Eestisse jõudes peab jälle usinalt tegutsema hakkama. Trenn, kool (bakatöö). Mis seal ikka. Paar nädalat pingutust ja siis saab kooli kõrvalt rohkem trennile aega pühendada.
Ma nüüd lennukile!

Monday, March 25, 2013

Monte Gordo

11. veebruar kuni tänane päev.

Hispaania laagrist tagasi tulles sain Eestis korralikult trenni teha. Mõnel päeval isegi kaks, siis kui suusaeriala praktikum oli. Oli tunda, kuidas iga päevaga toimus väikene areng.

Oselesin isegi ühel suusavõistlusel, Tartu Suusatalve paarissprint. Paariliseks oli Eesti parim suusahüpete kommentaator Mats Piho. Väga äge oli, aga poleks pidanud hommikul kiiremat sorti fartleki tegema. Jalad läksid teise ringi alguses juba täis ja siis hakkasid tekkima ka koordinatsioonihäired. Võistlused kõige paremini ei länud, ei olnud see mees. Loomulikult oleks võinud enne võistlema minekut suusa peal kiiremaid liigutusi ka teha ning üleüldse rohkem kilomeetreid koguda. Samas Mats oli ikka selline nagu on - ylivoimais! Oleks võinud ise Fiemmes paarissprinti lahmida.

Mis me ikka siin suusatamisest räägime. 9. märtsil hakkasin Alluga (Allar Lamp - toim.) Portugali, täpsemalt Monte Gordo poole liikuma. Lennud sujusid hästi, kuid Farosse jõudes oli tõsiasi see, et järgmised 60km tuleb taksoga sõita. Alguses näitas taksojuht ühe tabeli peal ühte hinda, aga kui kohale jõudsime, oli hind ikkagi teine. Elu kalleim taksosõit, kahepeale 85€. Tegelikult oleks pidanud isegi 102€ minema. Samas kuidagi pidi kohale saama.

Hotellis on eestlasi kokku 5, staar-kolmikud Luiged on ka veel siin. Hotell on korralik, kuigi arhitektuuriston aru saada, et koht on 20 aastat vana. Oleme Allariga kahekesi apartmendis. Samas ruumi on 4-le. Seda võimalust kasutas Kaupo Sasmin, kes tuli tänasest meie juurde elama. Hotellis on ka väga korralik jõusaal, välibassein, kuhu saab jalad pärast trenni sisse pista, sisebassein, saun ja aurusaun ning ka mullivann. Vähe rohkem võimalusi kui tavaliselt on laagris. Millegi üle kurta ei saa. Kõht on kogu aeg punnis ja trenni saab teha. Ilm on ka enamasti ilus, mõned päevad on vihma sadanud.

Trennidega on mul aga so-so läinud. Vahepeal on hea, siis jälle kehvem. Samas on kõik jällegi parem kui Eestis olles. Esimene nädal tuli 155km, nüüd teine oli 125km (1 puhkepäev sees). Huvitav on just see trennide juures, et pulsid kõiguvad päevade lõikes palju. Üks päev on väga hea ja järgmine päev jälle kehvem ning kõige kummalisem on see, et meil on Allariga kehvad pulsid samadel päevadel. Kaksikud?  Täna on järjekordne puhkepäev, sõitsime ratastega kõrvallinna ujuma ja kolasime linna peal.
                         
                  Eelmine esmaspäev üle jõe Hispaanias, rattaga kokku 23km.

Liiga pikk jutt. Kokkuvõtvalt olen praegu laagris, teen trenni ja elu on ilus. Vast laagri lõpus läheb olukord stabiilsemaks ja paremaks ning Eestisse jõudes olen tipp-topp. Varsti algab ju võistlushooaeg. Reedel 29. märtsil hakkan hommikul kodu poole liikuma. Enne seda teen väikese laagrikokkuvõtte. Vamos ser bom!

Jooksuportaali lugu siinsest eluolust: http://www.jooksuportaal.blogspot.pt/2013/03/ule-20-eesti-jooksja-harjutab-monte.html

                                               Kaks eestlast Monte Gordos.

Sunday, March 24, 2013

Järjelugu numero uno

Oleme jõudnud jaanuari kuusse.

Tegin vaikselt trenni, et saaks jaanuari lõpus laagris normaalselt edasi liikuda. Nii ka läks ning 27.01 sõitsin Kaisa, Tauno ja Ott-Kaareliga öösel kell pool üks Riia lennujaama poole. Väga varastel hommikutundidel lendasime Riia-Frankfurt, Fra-Malaga. Sealt rendiautoga Atlandi äärde Conil de La Fronteirasse, kus oli meie kodu järgmiseks kaheks nädalaks.

                                                 Näe, Kaisa on pildil.

O-trennid läksid hästi, kuigi esimesed kaks trenni tekitasid tunde, et mida ma selle kaardiga veel tegema peaks. Edasi läks kõik järjest paremaks ja laagri lõpuks tekkis tunne: tahaks tirida metsas!

                                               Ei teadnudki, et pilti tehakse!

Tegin päevas ühe kaarditrenni, teine oli rahulik jooks. Võtsin sellise taktika, kuna eelmisel aastal sai Portugali laagris liiga agaraks mindud, üks nädal oli isegi 168km metsas. Läks vähe paljuks. Üks kaarditrenn päevas tekitas ka sellise mõnusa kaardinälja järgmiseks trenniks. Õhtused rahulikud jooksud tegin enamasti koos Kaisaga, sellega hoidsin pulsi mõnusalt madalal.

                                             Tegime ka väheke turisti, Cadiz:

                                                     Rannas ÜKE-t

Kokkuvõttes läks laager hästi ja asjaette. Seltskond oli mõnus, eriti hea oli see, et Kaisa sai kaasa tulla. Kõht oli täis. Ott tegi head omletti, Tauno oli endiselt karvane ja päike paistis iga päev. Mida veel tahta... Ainult lendude ajad oleksid võinud paremad olla.

Sellega lõppebki järjelugu 1, teist osa on oodata kas täna või homme. Palju õnne sünnipäevaks mulle!





Saturday, March 23, 2013

Mis toimub?

Mõtlesin siin, et teistel spordihuvilistel on blogid, miks ei võiks mul olla.
Äkki keegi tahab teada, mida ma korda saadan.

Alustame tagasivaatest novembrikuusse.
Oktoobri viimased päevad, novembri esimesed: kõik super, isegi liiga hea, kuni jõudis kätte reede. Hommikul oli Vooremäel suusaeriala praktikum, imitatsioon. Tibutas, olin liiga paksult riides ja lõpus tõmbas tuul läbi. Kõmaki! Õhtul kurk haige ja järgmised 4 päeva kurk väga valus, ülikehv olla, nohu ja palavik. Nohu ja kurguvalu läksid üle, palavik jäi.

Palavik oli väike 37-37,8. Tänu dr. Agnes Mäele, kes viitsis minuga tegeleda, sain käia peaaegu kõikides tervishoiuga seotud majades Tartus, et teada saada, mis häda mul küljes on, aga ei avastatud midagi. Peamine oli see, et süda oli korras. Arvatavasti oli lihtsalt termoregulatsioonikeskuse häire. Palavik püsis aga põhimõtteliselt jõuludeni ja seetõttu ei teinud peale jalutuskäikude 7 nädalat midagi.  Jõulude ajal sain Hiiumaal vaikselt liigutada, pulss oli suhteliselt kõrge ja jooksutempo ei kannatanud kriitikat.

Pärast jõule käisin koormustestil ja sain uue max pulsi - 214. Aasta varem oli 205. Ei mäletagi, kas nooremana on olnud pulss nii kõrge spordiarsti juures. Samas püstitasin ka kõige kehvema Vo2maxi - 62,7 ml/min/kg. Lindi peal jooksin 19', 11' oli pulss juba väga kõrge, umbes 190 ja kõik ülejäänud tuli ainult tahtejõu pealt. See näitas, et edasi saab ainult paremaks minna!

Jaanuaris hakkasin vaikselt aeroobset võimekust endisele tasemele tõstma. Järjelood tulemas.
Seniks, tsiteerides klassikuid: "Olgem mõnusad!"